pühapäev, 9. aprill 2017

Igasse politseiautosse kallikaru

Eelmise laupäeva Järva Teatajast lugesin, et Hooandjas on käima lükatud heategevusprojekt "Igasse politseiautosse kallikaru" . Kuna lapsed pangaülekannet teha ei saa, aga võib-olla tahaksid oma taskurahast natuke kallikarude ostmist toetada, siis tuli mõte korraldada koos oma klassi lastega koolis raha kogumise kampaania.

Saatsin projekti läbiviijatele kirja küsimusega, et kas saaksime oma kogutud raha ka sularahas üle anda. Tegevjuht Kaur vastas, et kuna ta liigub päris palju Tallinna ja Tartu vahet, siis on ta valmis ise koos kallikarudega meile külla tulema :)

Mõeldud, tehtud - asusime tegutsema. Kõigepealt arutlesime lastega, mis asi on üldse heategevus, kuidas seda teha saab ja kellele ning kas kellelgi on isiklikku kogemust jagada. Selgus, et nii mõnigi meie klassi laps on juba ka ise heategevuseks raha annetanud. Rääkisime ka sellest, kui suur võiks üks rahaline annetus olla. Arutluse käigus tuli välja, et annetus võib olla kasvõi ainult 5 senti, aga kui see tuleb suurest soovist head teha ja seda teevad paljud inimesed, siis kokku saab ju väga suure hulga raha :)

Raha kogumiseks on aga vaja kassat. Saime need õpetaja Maris`elt, kes oli omakorda need saanud tööõpetuseõpetaja Mati`lt, kes oli kunagi ammu tunnis lasknud vanematel poistel kassad valmistada. Aitäh teile!



Järgmise etapina arvasid lapsed, et peaks tegema mingi kuulutuse, et ka teised saaksid soovi korral raha annetada. Eelnevalt rääkisime jälle läbi, et mis on see oluline info, mis peaks plakati peal kirjas olema, mis pildid seal võiksid olla. Uurisime ka internetist ja oma koolistendilt erinevaid kuulutusi. Natukene veel planeerimist ja asusimegi tööle.












Aega läks kolm tundi, aga valmis nad said. Ise oleme väga rahul ja uhked :)





Nüüd jääme ootama lahkeid heategijaid ja kohtumist Kallikaru endaga ;)

õpetaja Triin

esmaspäev, 3. aprill 2017

Nalja nabani

Kuna rahvusvaheline naljapäev, 1.aprill, oli sel aastal laupäeval, siis tähistasime seda koolis esmaspäeval, 3. aprillil. Selleks õppis iga laps vähemalt kahte anekdooti rääkima. Mõni oli õppinud rohkemgi ja mõnel oli isegi terve raamat anekdootidega kaasa võetud :)

Kui olime enda klassis ühe naljaringi ära teinud, siis tuli mõte ka teistesse klassidesse minna. Niisiis astusimegi läbi veel 2. ja 4. klassist.




4. klassis räägiti meile mõned naljad ka vastu :)



Päris palju räägiti koolinalju. Lisaks siia veel ühe:

"Isa, aita mul kodune ülesanne ära teha!" 
"Mõtle ikka kõigepealt ise ka." 
"Ma juba mõtlesin." 
"Ja mis sa siis välja nuputasid, Juku?" 
"Eks ikka seda, et tuleb isa appi kutsuda."



Kuna paljud selgeks õpitud naljad jäid täna veel rääkimata, siis ilmselt saab meil koolis vähemalt sel nädalal väga lõbus olema :) Aga miks mitte ka edaspidi rääkida iga päev üks anekdoot, sest naer on ju terviseks :)

õpetaja Triin

pühapäev, 12. veebruar 2017

100.koolipäev - vol 1

Neljapäeval, 9.veebruaril 2017, sai meil koolis käidud 100 päeva. Otsustasime seda suurelt tähistada ning külla kutsuda ka tulevase 1.klassi õpilased, et näidata neile, kui vahva võib koolis olla. Teine pidu oli plaanis pidada koos vanematega. Kahjuks jõudis aga meie klassi kaks nädalat enne plaanitavat pidu kole haigustelaine (nagu selgus, siis ka lasteaia koolirühmas oli sama mure). Sellest tingituna otsustasime oma peo edasi lükata, sest ilma peategelasteta pole ju mingit õiget pidu.

Kõigest hoolimata ei jäänud 9.veebruar tähistamata. Olime lastega eelnevalt kirja pannud kõik koolis veedetud päevad ja meelde tuletanud neist mõned erilisemad ja teistsugusemad.

Neljapäeva hommikul hakkasime rühmatööna kuupäevasid järjekorda panema.





Kõigepealt tuli koolipäevad sorteerida kuude kaupa ja siis õpilaspäevikus näpuga järge ajades kuupäevad ritta panna. Seejärel koostasime seinale oma koolitee kohta ajatelje. Piltidel on näha algus, lõpp ja terve ajatelg.




Lisaks ajateljele kirjutasime ka väikese luuletuse, milles räägime lühidalt sellest, millega oleme 100 päeva jooksul koolis tegelenud.


Neljapäevase päeva tundide jooksul proovisime tahvlile kokku saada ka sõnaketi 100-st sõnast, aga õpetaja pidi viimased sõnad ise kirjutama, sest tunnid said enne läbi, kui meie oma keti valmis saime :)


Selliselt saigi meie 100.koolipäev ära märgitud esialgu ja sellest ka postituse pealkiri vol 1. Loodan laste kiirele paranemisele, et siis saaksid maha peetud ka peo vol 2 koos lasteaiaga ja vol 3 vanematega.

õpetaja Triin

pühapäev, 13. november 2016

Töö kiidab tegijat

Viimasest postitusest on küll väga kaua aega möödas, aga loodetavasti on meie tegemiste jälgijad ikka alles :) Üritan nüüd teha lühikese ülevaate vahepeal toimunust.

Meie viimase aja tegemised võib kokku võtta märksõnaga "töö". Nimelt oleme tutvunud paljude tööriistadega ja nii mõnedki neist ka omal käel ära proovinud.

Alustasime katsetamisi käsitööõpetaja Marise juures, kes tutvustas meile erinevaid kudumisvardaid, heegelnõelu, mõõdulinte ja lõpuks andis võimaluse igaühel natuke õmmelda ka õmblusmasinal.





Igaüks sai ise masinal valida mustri, millist pistet tahab teha. Valminud proovilapid said sellised:


Õpetaja Marise juurest läksime tööõpetusõpetaja Mati juurde, kes oli meile mitme tööpingi peale kokku otsinud tööriistad, millega saab puitu töödelda - saagida, hööveldada, puurida, naelu seina lüüa või seinast välja kangutada ja veel palju muud. Mõned tööriistad olid meile juba tuttavad, aga väga palju oli ka selliseid, mida nägime esimest korda.



Peale töökojas käimist töötasime natuke värskes õhus. Nimelt on igal klassil koolimaja ümbruses oma territoorium, mille alati sügiseti lehtedest puhtaks riisume. Nagu juuresolevatelt piltidelt näha, siis töövõtted on meil selged ja meie ala sai igatahes enne sügisesele koolivaheajale minekut korda.





Õmblusmasinat saime proovida, reha saime proovida, aga tahtsime ära proovida ka mõne puidutöötlemise tööriista. Võimalus selleks avaneski isadepäevaks valmistudes. Nimelt otsustasime isadele teha puidust lipsud. Et töö hästi õnnestuks, tegime kõigepealt paberist kavandid - iga laps sai ise otsustada, kas teeb isale kikilipsu või pika lipsu, lips tuli paberist välja lõigata ja muster peale joonistada. Seejärel läksime õpetaja Mati juurde puidutöökotta. Kavandi abil joonistas iga laps hariliku pliiatsiga lipsu vineeritükile ja saagis selle välja. Saagimisel oli ainult natukene õpetaja abi vaja. Peale saagimist tuli vineerist lips üle lihvida, et isa endale kaela sisse pindu ei saaks ;) Pärast lihvimist aitas õpetaja Mati lipsule paela külge liimida. Seejärel suundusime tagasi oma klassi, et lipsudele mustrid peale kanda. Kõige viimase tööna kõrvetas õpetaja Maris veel paela otsad ära, et pael hargnema ei hakkaks. Lõpuks olid lipsud valmis - igaüks omanäoline. Kõigi individuaalseid pingutusi võib näha siin.

Siinkohal tänan südamest oma kolleege Marist ja Matit koostöö ja abivalmiduse eest.

Ja lõpetuseks....

õpetaja Triin